ÕPILASTE TEADMISTE JA OSKUSTE HINDAMISE PÕHIMÕTTED, TINGIMUSED JA KORD

1. ÜLDSÄTTED
1. Koonga Põhikooli (edaspidi kool) õpitulemuste hindamise eesmärk on:
1.1. toetada õpilase arengut;
1.2. anda tagasisidet õpilase õppeedukuse kohta;
1.3. innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima;
1.4. suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, suunata ja toetada õpilast edasise haridustee valikul;
1.5. suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel;
1.6. anda alus õpilase järgmisse klassi üleviimiseks ning kooli lõpetamise otsuse tegemiseks.
2. Käitumise ja hoolsuse hindamise eesmärk on:
2.1. suunata õpilast järgima üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täitma kooli kodukorra nõudeid;
2.2.  motiveerida õpilast hoolikalt täitma õppeülesandeid. 
3. Koonga Põhikoolis toimub hindamine viiepallisüsteemis, kasutada võib märke "+" ja "-".

2. HINDAMISEST TEAVITAMINE
1. Hindamisest teavitamise kord on sätestatud Koonga Põhikooli kodukorras.
2. Lisaks e-koolile kirjutab aineõpetaja kõik hinded, hinnangud ja märkused õpilase käitumise ja hoolsuse kohta ka õpilaspäevikusse. Lapsevanem/hooldaja kinnitab teabe kättesaamist oma allkirjaga õpilaspäevikus iga õppenädala lõpul.
3. Klassijuhataja annab lapsevanemale/hooldajale teavet õpilase saadud hinnete,  hinnangute ja märkuste kohta hinnetelehega vähemalt 1 kord õppeveerandi jooksul. Lapsevanem/hooldaja allkirjastab hinnetelehe ja õpilane tagastab selle klassijuhatajale. Kui lapsevanem on sage e-kooli kasutaja, siis temale hinnetelehte võib mitte saata (saatmise või mittesaatmise otsustab klassijuhataja).
4. Õppeveerandi lõpul saab õpilane klassitunnistuse, millele kantakse kokkuvõtvad (veerandi- või poolaasta) hinded kõikides õppeainetes, käitumise ja hoolsuse hinne. Lapsevanem allkirjastab tunnistuse ja õpilane tagastab selle klassijuhatajale õppeveerandi algul (välja arvatud õppeaasta lõpus).
5. Vajadusel informeerib aineõpetaja või klassijuhataja lapsevanemat/hooldajat õpilase saadud hinnetest, hinnangutest ja märkustest sagedamini suulises vormis. 
6. Õpilasel ja lapsevanemal/hooldajal on õigus  saada teavet hinnete ja hinnangute kohta aineõpetajalt või klassijuhatajalt.

3. TEADMISTE JA OSKUSTE HINDAMINE
1. Hindamine on süstemaatiline teabe kogumine õpilase arengu kohta, selle teabe analüüsimine ja tagasiside andmine. Hindamine on aluseks õppe edasisele kavandamisele. Hindamisel kasutatakse mitmesuguseid meetodeid, hindamisvahendeid ja –viise. Hindamine on õppimise ja õpetamise lahutamatu osa.
2. Õpitulemuste hindamise põhimõtteid ja korda tutvustatakse õpilastele klassi- või aineõpetajate poolt iga õppeaasta alguses ning lastevanematele klassi lastevanemate ja/või lapsevanemate üldkoosolekul, soovi korral ka individuaalselt.
3. Õpilane saab klassi- või aineõpetajalt veerandi esimesel tunnil teada ainenõuded: mida ja millal antud õppeaines hinnatakse, milliseid hindamisvahendeid kasutatakse ja millised on hindamise kriteeriumid.
4. Aineõpetaja hindab õpilase kirjalikku või praktilist tööd, suulist vastust (esitust), praktilist tegevust või selle tulemust.
5. Kontrolltööde toimumise aegade kohta koostatakse graafik iga õppeveerandi algul. Ühel päeval ei tohi olla üle kahe kontrolltöö.
6. III kooliastmes korraldab põhikool õpilastele läbivatest teemadest lähtuva või õppeaineid lõimiva loovtöö, milleks on uurimus, projekt, kunstitöö või muu taoline. Loovtöö temaatika valib kool, täpsema teemavaliku teevad õpilased. Loovtööd võib teha nii individuaalselt kui ka kollektiivselt. Loovtöö teema märgitakse lõputunnistusele.
7.  Loovtöö sooritatakse 7. klassi II poolaastal või 8. klassi I poolaastal.
8.  Loovtöö korraldamise põhimõtted kehtestatakse direktori käskkirjaga.
9. 8. klassi õpilased sooritavad üleminekueksami vabalt valitud õppeaines. Soovitavalt valib õpilane õppeaine, milles ta kavatseb sooritada põhikooli valikaine lõpueksami. Oma valiku teeb õpilane 1. märtsiks.
10. Üleminekueksami korraldamiseks moodustatakse komisjon, kuhu kuuluvad juhtkonna esindaja, klassijuhataja ja aineõpetaja.
11. Üleminekueksami vormiks on kirjalik tasemetöö, mille koostab aineõpetaja ja vaatab läbi üleminekueksami komisjon.  Võõrkeele arvestus koosneb suulisest ja kirjalikust osast ning hinnatakse kõiki osaoskusi.
12.  Hindamisel viie palli süsteemis:
1) hindega „5" ehk „väga hea" hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele täiel määral ja ületavad neid;
2) hindega „4" ehk „hea" hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad üldiselt õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele;
3) hindega „3" ehk „rahuldav" hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused võimaldavad õpilasel edasi õppida või kooli lõpetada ilma, et tal tekiks olulisi raskusi hakkamasaamisel edasisel õppimisel või edasises elus;
4) hindega „2" ehk „puudulik" hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui õpilase areng nende õpitulemuste osas on toimunud, aga ei võimalda oluliste raskusteta hakkamasaamist edasisel õppimisel või edasises elus;
5) hindega „1" ehk „nõrk" hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused ei võimalda oluliste raskusteta hakkamasaamist edasisel õppimisel või edasises elus ning kui õpilase areng nende õpitulemuste osas puudub. 
6) Kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine, võib kirjalikku või praktilist tööd, suulist vastust (esitust), praktilist tegevust või selle tulemust hinnata hindega „nõrk".
13. Viie palli süsteemis hinnatavate kirjalike tööde koostamisel ja hindamisel lähtutakse põhimõttest, et kui kasutatakse punktiarvestust ja õpetaja ei ole andnud teada teisiti, koostatakse tööd nii, et hindega „5" hinnatakse õpilast, kes on saavutanud 90–100% maksimaalsest võimalikust punktide arvust, hindega „4" 75–89%, hindega „3" 50–74%, hindega „2" 20–49% ning hindega „1" 0–19%.
14. 1. klassi  I poolaastal hinnatakse õpilaste õpitulemusi sõnaliselt, kasutades hinnanguid
„Väga tubli!"(„väga hea" e „5"), „Tubli!"(„hea" ehk „4"), „Püüa veel!"  („rahuldav" e „3").
15. Alates 1.klassi II poolaastast võib hindamine olla veel osaliselt sõnaline, kuid algab ka  numbriline hindamine. 
16. 1.klassi õpilased saavad  talve-, kevad- ja lõputunnistuse. E-kooli  ning õpilasraamatusse kantakse 1. klassi õpilaste aastahinded numbriliselt.
17. Kui kirjalikku või praktilist tööd, suulist vastust (esitust), praktilist tegevust või selle tulemust, mis ei ole e-koolis märkega „uus hindeline ülesanne/kontrolltöö", on hinnatud hindega „puudulik" või „nõrk" või see on esitamata, peab õpilane selle järele vastama, kui õpetaja seda nõuab (sellest annab märku kaldkriips „puuduliku" või „nõrga" hinde taga õpilaspäevikus ja e-koolis). 
18. Kõik nõutavate õpitulemuste saavutamist kontrollivad kirjalikud või praktilised tööd, suulised vastused (esitused), praktilised tegevused või selle tulemused  (e-koolis märge „uus hindeline ülesanne/kontrolltöö") tuleb „puuduliku" või „nõrga"   hinde või mitteesitamise puhul järele vastata (e-koolis on järele vastatud hinne märgistatud tärniga).
19. Järelvastamine (sh tegemata tööde esitamine) toimub võimalikult kohe ja ainult 1 kord õpetaja poolt määratud ajal, mille õpetaja kirjutab õpilaspäevikusse ning E-kooli. Kui õpilane ette nähtud ajal järele vastama ei tulnud või ei esitanud tegemata tööd, siis õpetaja kirjutab selle kohta õpilaspäevikusse ja E-kooli märkuse.
20. Järelvastamise hinne, milleks on "rahuldav", kantakse õpilaspäevikus „puuduliku" või „nõrga" hinde järele kaldkriipsuga. E-koolis on järele vastatud hinne märgistatud tärniga.  Kui õpilane küll tuleb järele vastama, kuid tema suulise vastuse (esituse), kirjaliku töö või praktilise tegevuse hindeks jääb „puudulik" või „nõrk", tähistab seda tärniga puudulik või nõrk. Kui õpilane puudub kontrolltöö või hindelise arvestuse päeval või ei ole ta õigeaegselt vajalikku tööd esitanud, annab sellest e-koolis märku tähistus X. 
21. Antud veerandil järelvastamist vajavaid kirjalikke või praktilisi töid, suulisi vastuseid (esitusi), praktilisi tegevusi või selle tulemusi ei või planeerida vastava veerandi viimaseks viieks õppepäevaks.
22. Õpilase õpitulemusi hinnatakse kokkuvõtvalt veerandi-, (poolaasta-) ja aastahindega.
23. Veerandihinne pannakse välja õppeveerandi jooksul saadud hinnete alusel, suurema kaaluga on nõutavate õpitulemuste saavutamist kontrollivad hinded (märge „„uus hindeline ülesanne/kontrolltöö"). Kui õpilane on õppeveerandi jooksul puudunud rohkem kui 50% veerandi õppepäevadest (sh ka põhjendamata puudumiste tõttu) ega ole omandanud nõutavaid õpitulemusi aineõpetaja konsultatsiooni tundides,  on tema veerandihinne „puudulik" või „nõrk".
24. Õppeaines, mida õpitakse ühe nädalatunniga, võib õppeveerandi lõpus jätta hinde välja panemata. Sellisel juhul pannakse järgmise õppeveerandi lõpul veerandihinne välja kahe eelnenud õppeveerandi jooksul saadud hinnete alusel.  Kui õpilane on poolaasta jooksul puudunud rohkem kui 50% poolaasta õppepäevadest (sh ka põhjendamata puudumiste tõttu) ega ole omandanud nõutavaid õpitulemusi aineõpetaja konsultatsiooni tundides, on tema poolaasta hinne „puudulik" või „nõrk".
25. Õpilasele, kelle veerandi- või poolaastahinne on "puudulik" või "nõrk", kellele on antud samaväärne sõnaline hinnang või on jäetud hinne välja panemata, koostatakse selles õppeaines individuaalne õppekava või määratakse mõni muu tugisüsteem (nt logopeediline abi, aineõpetaja konsultatsioon, õppenõustamine, avatakse individuaalse vaatluse kaart,  eripedagoogiline nõustamine jm), et aidata omandada nõutavad teadmised ja oskused.
24. Aastahinne pannakse välja veerandi- või poolaastahinnete alusel enne õppeperioodi lõppu. Kui õpilasel on õppeaasta jooksul kaks õppeveerandit või viimase õppeveerandi hinne olnud "puudulik" või "nõrk", jääb õpilane täiendavale õppetööle. Samuti jääb õpilane täiendavale õppetööle kui õpilase üks või mõlemad poolaastahinded on "puudulikud" või "nõrgad".
25. Kui õpilane jääb täiendavale õppetööle, pannakse aastahinne välja pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades selle tulemusi. Kui õpilasel jääb täiendav õppetöö rahuldavalt sooritamata või õpilane ei ilmu täiendavale õppetööle, koostatakse talle järgmiseks õppeaastaks individuaalne õppekava nõutud õpitulemuste omandamiseks.
26. 9. klassi õpilastele pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite toimumist, välja arvatud õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle.

4. KÄITUMISE JA HOOLSUSE HINDAMINE
1. Kool annab õpilasele ja vanemale kirjalikku tagasisidet õpilase käitumise ja hoolsuse kohta iga õppeveerandi ning õppeaaasta lõpus. Nõuded õpilase käitumisele on esitatud kooli kodukorras.
2. Käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtteid ja korda tutvustatakse õpilastele klassijuhataja poolt iga õppeaasta alguses ning lastevanematele klassi lastevanemate ja/või lapsevanemate üldkoosolekul, soovi korral ka individuaalselt. 
3. Käitumise ja hoolsuse hindamise eesmärk on:
3.1. suunata õpilast järgima üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täitma kooli kodukorra nõudeid;
3.2.  motiveerida õpilast hoolikalt täitma õppeülesandeid. 
4. Käitumist ja hoolsust hinnatakse hinnetega «eeskujulik», «hea», «rahuldav» ja mitterahuldav». Käitumist  hinnatakse ka aastahindega.
1) Käitumishindega «eeskujulik» hinnatakse õpilast, kellele üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine on harjumuspärane igas olukorras, kes täidab kooli kodukorra nõudeid eeskujulikult ja järjepidevalt. 
2) Käitumishindega «hea» hinnatakse õpilast, kes järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ja täidab kooli kodukorra nõudeid. 
3) Käitumishindega «rahuldav» hinnatakse õpilast, kes üldiselt järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ja täidab kooli kodukorra nõudeid, kuid kellel on esinenud eksimusi, mistõttu ta vajab pedagoogide ja lastevanemate tähelepanu ning suunamist. 
4) Käitumishindega «mitterahuldav» hinnatakse õpilast, kes ei täida kooli kodukorra nõudeid ega järgi üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme, ei allu õpetajate ega koolitöötajate õigustatud nõudmistele. Õpilase käitumise võib hinnata «mitterahuldavaks» ka korduva põhjuseta puudumise korral või üksiku õigusvastase teo või ebakõlbelise käitumise eest. "Mitterahuldava" käitumise aastahinde otsustab õppenõukogu. Õppenõukogu koosolekule kutsutakse ka lapsevanem.
5. "Mitterahuldava" käitumishinde põhjuseks klassitunnistusel on:
1) distsiplineerimatu käitumine: õpilane ei täida kooli kodukorra nõudeid ega järgi üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme, ei allu õpetajate ega koolitöötajate õigustatud nõudmistele. 
2) ebaõpilaslik käitumine: suitsetamine, alkoholi või narkootikumide omamine/tarvitamine/levitamine, vägivaldsus, vargus või muu õigusvastane või ebakõlbeline tegu.
3) korduv põhjuseta puudumine (rohkem kui 5 õppetundi erinevatel päevadel või rohkem kui 1 õppepäev veerandis).
6.   Käitumist ja hoolsust hindab iga aineõpetaja, lõpliku otsuse teeb klassijuhataja. 
7.  Õpilasele, kellel on "mitterahuldav" käitumishinne, koostab klassijuhataja käitumise tugikava, viib koheselt läbi arenguvestluse või kasutab muid Koonga Põhikooli õppekavas käitumisraskuste puhul kohaldatavaid meetmeid.

5. HINDE JA HINNANGU VAIDLUSTAMINE
1. Õpilasel või tema seaduslikul esindajal on õigus hindeid ja hinnanguid vaidlustada koheselt peale nende teadasaamist. Kõigepealt tuleb pöörduda aineõpetaja poole, vajadusel klassijuhataja poole. Kui lahendust ei leita, on õpilasel või tema seaduslikul esindajal õigus kümne päeva jooksul pärast hinde või hinnangu teadasaamist pöörduda kooli direktori poole, esitades viimasele kirjalikult vastava taotluse koos põhjendustega. 
2. Kooli direktor teeb otsuse ja teavitab sellest nimetatud taotluse esitajat kirjalikult viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmise päevast arvates.

6. ÕPILASE TÄIENDAVALE ÕPPETÖÖLE JA KLASSIKURSUST KORDAMA JÄTMINE NING JÄRGMISSE KLASSI ÜLEVIIMINE 
1. Aasta-, veerandi- või poolaastahinnete või -hinnangute alusel otsustab õppenõukogu, kas viia õpilane järgmisse klassi, jätta täiendavale õppetööle või klassikursust kordama. Õpilaste järgmisse klassi üleviimise otsus tehakse enne õppeperioodi lõppu.
2. Õpilane jäetakse täiendavale õppetööle õppeainetes, milles tulenevalt veerandi- või poolaastahinnetest või -hinnangutest tuleks välja panna aastahinne «puudulik» või «nõrk» või samaväärne sõnaline hinnang.
3. Täiendavale õppetööle jätmise otsustab õppenõukogu enne õppeperioodi lõppu. Täiendava õppetöö raames täidab õpilane õpetaja vahetul juhendamisel 5-10 õppepäeva jooksul kuni 4 tundi päevas spetsiaalseid õppeülesandeid, et omandada õppekavaga nõutavad teadmised ja oskused. Täiendav õppetöö viiakse läbi pärast õppeperioodi lõppu. Aastahinne või -hinnang pannakse välja pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades täiendava õppetöö tulemusi.
4. Õppenõukogu põhjendatud otsusega võib erandjuhul jätta õpilase klassikursust kordama, kui õpilasel on kolmes või enamas õppeaines aastahinne «puudulik» või «nõrk» või samaväärne sõnaline hinnang, täiendav õppetöö ei ole tulemusi andnud ning õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks ei ole otstarbekas rakendada individuaalset õppekava või muid koolis rakendatavaid tugisüsteeme. Õppenõukogu kaasab otsust tehes õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse. Õppenõukogu otsuses peavad olema esile toodud kaalutlused, mille põhjal peetakse otstarbekaks jätta õpilane klassikursust kordama.
5.  Õppenõukogu põhjendatud otsusega võib jätta klassikursust kordama õpilase, kellel on põhjendamata puudumiste tõttu kolmes või enamas õppeaines aastahinne «puudulik» või «nõrk» või samaväärne sõnaline hinnang. Õppenõukogu kaasab otsust tehes õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse.
6. 9. klassi õpilasele pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite toimumist, välja arvatud õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle.
7. Eelpool nimetatud tähtaegu ei kohaldata õpilase suhtes, kellele on koostatud individuaalne õppekava, kus on ette nähtud erisused järgmisse klassi üleviimise ajas.
8. Põhikooli lõpetab õpilane, kellel õppeainete viimased aastahinded on vähemalt «rahuldavad», kes on kolmandas kooliastmes sooritanud loovtöö ning kes on sooritanud vähemalt rahuldava tulemusega eesti keele eksami, matemaatikaeksami ning ühe eksami omal valikul.
9. Põhikooli lõpetanuks võib õpilase või tema seadusliku esindaja kirjaliku avalduse alusel ja õppenõukogu otsusega pidada ning põhikooli lõputunnistuse anda õpilasele:
1) kellel on üks nõrk või puudulik eksamihinne või õppeaine viimane aastahinne;
2) kellel on kahes õppeaines kummaski üks nõrk või puudulik eksamihinne või õppeaine viimane aastahinne.
10. Haridusliku erivajadusega õpilasele, kellel kooli õppekavaga või nõustamiskomisjoni soovitusel individuaalse õppekavaga on vähendatud või asendatud käesolevas õppekavas sätestatud taotletavaid õpitulemusi, on lõpetamise aluseks kooli või individuaalses õppekavas määratud õpitulemuste saavutatus. Haridusliku erivajadusega õpilasel on õigus sooritada põhikooli lõpueksamid eritingimustel vastavalt „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse" § 30 lõike 2 alusel haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud lõpueksamite korraldamise tingimustele ja korrale.